Artiklid ja viitamine

Varsakabjad puhkesid teist korda õide
Endla Noortestuudio alustab uut hooaega
Eesti joonisfilm võitis Euroopa anima-Oscari

Ühtse jutuna tuleb lisaks refereeringule kirja panna:
Kelle artikkel?
Mis artikkel?
Kust saadud?
Daatum?

1. artikkel: Enno-Gerrit Link kirjutab Pärnu Postimehe veebiartiklis Varsakabjad puhkesid teist korda õide (13.09.2010), et Paikusel elav Evi Paju leidis teist korda õitsevad varsakabjad.

2. artikkel: 25. septembril ootab Endla Noortestuudio huvilisi katsetele, kuhu tuleb ette valmistada kaks luuletust ja üks proosapala. Noortestuudiot juhendab Enn Keerd, kelle käe all arendatakse lavalisi oskusi, tehakse etüüde ja improvisatsioonilisi harjutusi; teavitab Veste Roosaare toimetatud 24.tundi.ee veebiartikkel Endla Noortestuudio alustab uut hooaega (17.09.2010).

3. artikkel: Elu24.ee artikli Eesti joonisfilm võitis Euroopa anima-Oscari (18.09.2010) teatel on Kaspar Jancis animeeritud lühifilmiga "Krokodill" tunnistatud selle aasta Euroopa parimaks animeerijaks. ""Krokodill" räägib oma hiilguse kaotanud kuulsast ooperilauljast, kes hakkab esinema Krokodillikostüümis lastelõbustajana kaubanduskeskuse juures."

--------------------------------------------------------------------------------------------
LISAMATERJAL

Viitamine ja viitekirje
Referaadis, uurimistöös jms peab viitama väga korrektselt ja teoste nimekiri ehk viitekirjed tuleb esitada peatükis "Allikad", "Kirjandus" vms.

Muus kirjatükis pole viitamine nii reglementeeritud, aga kui on kasutatud kellegi tsitaati, mõtet, alusteksti, pilti, siis tuleb sellele viidata.

NB! Viitamise ja allikate kirjapanemise viise on erinevaid. Kui kasutad läbivalt ühte stiili, ei saa keegi viriseda (juhul kui pole nõutud kindlat viisi).

Viites esitatakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta: lehekülje nr
Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18).

Tekstisisene viitamine
Jänes kirjutab 2000 aastal välja antud raamatus „Kükametsa elu“, et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.

NÄIDE (autori nimetamine teksti sees)
Originaaltekst: Verdimeval nahkhiirel, nagu püütonilgi, on tõeliselt ebatavalised võimed. Kummaline keerdunud nahk, mis kaunistab ta nina, on ohvri vere soojusele häälestatud temperatuurijälgimise süsteem. Tema ninaklapp on isoleeriva koe abil nahkhiire kehast eraldatud ja selle temperatuur on madalam kui 9 °C. See on teiste soojaallikate suhtes erakordselt tundlik, eriti selliste nagu teiste loomade veresoonterikkad ja sooja kiirgavad koed, niisiis, kui nahkhiir on oma ohvri lähedal, juhib tema ninaklapp teda eine kõige toitvamate osade juurde. Allikas: 1. Downer, J. Imetabane. Loomade seninägemata võimed. Tallinn: Varrak, 2000, lk 16

Refereering koos autoriga: Väga paljudel loomadel on erinevaid imetabaseid võimeid. John Downer (2000) toob oma raamatus "Imetabane. Loomade seninägemata võimed" välja, et näiteks verdimevatel nahkhiirtel on tundlikud teiste loomade kehatemperatuurile.

Viitamise ja viitekirje kohta vaata täpsemalt kooli kodulehelt avaliku teabe alt dokumenti Kirjalike tööde vormistamise juhend (lk 12 - 17).