Refereerimine 3

Teema: "Realismi olemus kujutavas kunstis ja kirjanduses". "Kirjanduse"-osa õpikus lek 134-135, "kunsti"-osa pead ise otsima (veebimaterjal).


Viitamine ja viitekirje
Referaadis, uurimistöös jms peab viitama väga korrektselt ja teoste nimekiri ehk viitekirjed tuleb esitada peatükis "Allikad", "Kirjandus" vms.

Tekstiviite osade paigutus:

Kirjanduse loetelu vormistamine (viitekirjed):
Autor (Perenimi, eesnimi või initsiaalid). Ilmumisaeg. Pealkiri. Andmed toimetaja kohta jms.
Näide:
Erelt, Tiiu 2004. Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. - Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 40-54.

Veebiallikas:
Autor (Perenimi, eesnimi või initsiaalid). Ilmumisaeg. Pealkiri. Andmed toimetaja kohta jms.
veebilehe aadress ja lehe külastamise kuupäev
Näide:
Akadeemiake 2007. Õpilaste ajakiri Akadeemiake.
http://www.metsaylikool.ee/ akadeemiake/viitamine.html 7.10.2007

Viites esitatakse ümarsulgudes autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta: lehekülje nr
Näide: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes 2000:18).
Tekstisisese viitamise näide: Jänes kirjutab 2000 aastal välja antud raamatus „Kükametsa elu“, et veerand elanikest on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest.

Autori nimetamine teksti sees -näide koos originaalteksti ja refereeringuga:
Originaaltekst: Verdimeval nahkhiirel, nagu püütonilgi, on tõeliselt ebatavalised võimed. Kummaline keerdunud nahk, mis kaunistab ta nina, on ohvri vere soojusele häälestatud temperatuurijälgimise süsteem. Tema ninaklapp on isoleeriva koe abil nahkhiire kehast eraldatud ja selle temperatuur on madalam kui 9 °C. See on teiste soojaallikate suhtes erakordselt tundlik, eriti selliste nagu teiste loomade veresoonterikkad ja sooja kiirgavad koed, niisiis, kui nahkhiir on oma ohvri lähedal, juhib tema ninaklapp teda eine kõige toitvamate osade juurde. (Allikas: 1. Downer, J. Imetabane. Loomade seninägemata võimed. Tallinn: Varrak, 2000, lk 16)
Refereering koos autoriga: Väga paljudel loomadel on erinevaid imetabaseid võimeid. John Downer (2000) toob oma raamatus "Imetabane. Loomade seninägemata võimed" välja, et näiteks verdimevatel nahkhiirtel on tundlikud teiste loomade kehatemperatuurile.

Viitamise ja viitekirje kohta vaata täpsemalt kooli kodulehelt avaliku teabe alt dokumenti Kirjalike tööde vormistamise juhend (lk 12 - 17).